15.07.2014 Surfilaager Roostal 10-13.07.14. Vesi 7C, õhk 27C. Kuidas kamasid pakkides surfariks saamisele jälle lähemale sain :)

Surfilaagrit külastasin sel aastal esimest korda koos oma varustusega. Selleks, et varustus sinna saada oli vaja vaid osta auto ja siis veel sinna katusereelid ja pehmendused ja koormarihmad :D Kuna mul polnud õrna aimugi kamade katusele kinnitamise tehnikast, üritasin koormarihmadega ümber reelide ja surfilaua kaheksaid keerata, paraku jäi koormarihm lühikeseks ja üle ühe tiiru teha ei saanud. Purje, poomi ja masti pakkisin heaga autosse sisse ja võtsin laua ka kotsit välja, et kott liigset tuulehoogu alla ei võtaks.Lõpuks tuli mulle surfikast adminn Kätlin appi ja aitas koormarihmu reelide külge teipida, et laud vähegi kõvemini katuse külge saada :D Sõitsin ettevaatlikult Piritalt tööle ja hiljem koju, kus L. aitas mul oma pingutatava rihmaga lõpuks laua kõvasti reelide külge tõmmata.

Saatuse/juhuse tahtel oli mul suur au tõmmata vardasse surfilaagri lipp :) (Jube kahju, aga ma ei oska nimetada foto autorit. Kui autor selle siit kuidagi leidma peaks, siis ma lisaks nime hea meelega)

Roostal puhus pea iga päev. Kuigi tuul oli suht bagiline. Esimesel päeval sain paaril korral glissi ka, aga kuna bagi kadus sama ootamatult, kui tuli, siis kukkusin vette. Sain sellest päris paraja šhoki, sest vesi oli 7C ja mul oli suvekas seljas. Hing külmast kinni ronisin õhku ahmides lauale tagasi. Väga julgelt ennast enam vee kohale rippu ei lasknud, sest soov mitte vette kukkuda oli üsna motiveeriv. Tänu sellele õnnestusid ka paudid paremini kui kunagi varem.

Maatuul kogub hoogu

Mitmel korral olen nurisenud oma talveka üle, sest seda on nii raske selga ja seljast ära ventitada. Väsitab jubedalt ära ja vahest on tunne, et riidesse saades ei jaksagi enam merele minna. Lisaks sellele on kummidetailidele kukkumistest tekkinud üsna palju smaili-taolisi lõhesid, mis mulle alla vaadated vastu naeratavad ja seljal olevat lukku ei saa ma kunagi kõrvalise abita kinni. Ka pärast rendikalipso kasutamist Roostal olin juba valmis oma 5/4 talveka hukule määrama ja endale uut kalipsot valima, kui kolmanadal surfilaagri päeval selle siiski selga tõmbasin ja jäisesse vette sumasin. Päris ausalt mul oli sellega palju soojem kui mõnusalt selga veniva 5/3-ga. Harjutasin rahumeeli paute ja üldse ei kartnud vette kukkuda. Seega kohtuotsus on langetatud: mu vana hea kalipso jääb ellu ja jätkab minu teenistuses kuni lõpliku rebenemiseni kauges tulevikus :)

Laagriplats 

Surfilaagris käisin kuulamas SurfHundi ehk Epp Hundi koolitusi veestardist ja pautidest. Pärast veestardi loengut läksin kohe ka merele asja praktikas proovima. Alustasin puusadeni veest, siis nabani ja lõpuks sain hõljuma ja peale rinnuni veest. kuna vesi oli nii jäiselt külm, siis sügavamale enam proovima ei läinud, jään ootama soojema veega päevi. Jube lahe tunne on ikka küll, kui nii võimatuna näiva võttega hakkama saab. Laud ja puri on vaja lihtsalt saada tuulega õigesse suhtesse. Ja see saabki arvatavasti ülepea vees kõige raskemaks katsumuseks. Eriti, kui oled kukkunud nii et mast on siruli allatuult ja laud ennast ristivastupidi keeranud :D
Õhtul kuulasin ka paudi koolitust ja järgmisel hommikul proovisin järele. Tuult oli vähevõitu ja seegi oli maakas. Triivisin edasi tagasi püüdes kalda poole hoida ja ilusaid paute sooritada. Harjutame-harjutame veel :)

Kuna kätte oli jõudnud laagri viimane päev lasin kamadel tiba kuivada ja asusin kokku pakkima. Üritasin katusele jälle miskeid meeletuid süsteeme ehitada ja ka purje ja masti laua kõrvale kinnitada, aga koorem kiikus üles alla väiksemagi puudutuse peale. Eliko ja Helena suunasid mulle appi Indreku, kes hästi ei uskunud, et ma surfar võiksin olla :D Enivei tuleb välja et kamade katusele kinnitamine on nii iiizi. Ühele poole tuleb ümber reeli teha rihmaga aas, visata klamber üle kamade teisele poole(nii, et auto aknasse ei viska), kinnitada rihm reeli otsale, klamber kamade peale ja lihtsalt pingutada :D Voila, nii sai minust surfar!
Läksime kõik koos veel enne koju naasmist Österbysse tuult proovima. Minu jaoks täitsa uus spot. pole ka ime: olen käinud ainult Pirital, Püünsis ja Roostal. No okei, eelmisel suvel Hawaiil Waikiki beachil proovisin paar korda lainesurfi ka.

Österbys oli megasoe vesi, põhi madal, nagu vannis oleks  sõitnud. Esialgu nagu puhus ka, aga glissi ei saanud. Puri nimega 5,6 kippus väikeseks ka jääma selles tuules. Palju puhus? Ma ei tea.. Üldine sõidurütm oli selline natuke lubav kogu aeg.. et nagu hakkaks tasapisi minema, aga siis jälle kaob bagi ja ongi kõik.. Natuke nagu lada mootori moodi..

Paar korda kalda poole tagasi minnes komistasin kivi otsa. kukkusin selle peale kõmagi koos mastiga ninuli vööri peale. Uim ka nüüd tiba narmendab, aga pole hullu. Minusugune võhik seda sõidu ajal nii kui nii ei tunneta :D


Ah jaa.. Laagris võtsin osa ka SUPi rahvamaratonist. Mul pole õrna aimugi, mis mu aeg oli, aga vist lõpetasin kuskil kümnenda koha lähedal. Võistlejaid oli midagi 45. Distans võis olla 3-4 km vahel.

Foto autor peaks olema Laura Oks

Kuna laagris sain mitu päeva järjest harjutada ja üht-teist ikka õnnestus, siis andis see mulle tagasi hulga head motivatsiooni, mis vahepeal kaduma kippus. Olen seda natuke oma varustuse puudulikkuse süüks pannud. See varustus, mis mul on on muidugi suurepärane, aga kuna mul on ainult üks puri, siis see piirab päris palju tuulekasutust.
Üldiselt olid need väga mõnusad neli päeva täis värskendavat merevett, päikest ja toredaid sõpru. Põlesin küll ennast pärast jääsurfi soojendades päikese käes päris ära. Näolt koorub nüüd kogu "mask" maha ja huulel on vill. Aga nagu L. mind lohutas: nüüd saab mul jubehea jume olema ;)

Loodetavasti olen surfariks saamisele jälle mõne meetri lähemale saanud. Natuke ihkab hing juurde ühte suuremat ja ühte väiksemat purje. Ma kujutan ette, et 3,7 ja 7,9 võiks need olla?! Hakkab siis raha koguma!

Jutud sahtlis tolmukihi all

Avastasin, et olen vahepeal natuke juttu kirjutanud "sahtlisse" ja siia lehele ei olegi mu eelmise hooaja viimane postitus jõudnud.
Püüan ennast parandada ja kirjutada ka juba alanud hooajast ja sellest, millega ma tegelen siis, kui ma merele ei lähe. Kas siis puuduliku tuule tõttu või mõnel muul harva esineval põhjusel.

Pirita surfirand 27.06.12 õhtul. Käisin lihtsalt rattaga sõitmas ja pull-up´se harjutamas :)


Aga siin väike postitus eelmise aasta lõpust:

4.12.2013

Surfisuvi on minu jaoks ammu selja taga. Olin sel hooajal palju tagasihoidlikum merekülastaja, kui eelmisel aastal. Mitte küll selle pärast, et mu hoog raugenud oleks. Tahaks ikka väga merele ja harjutada ja saada päris surfariks :D

Sellest hooajast sõitisn päris oma varustusega ja kuna mul on ainult üks puri 5,6 ruutu, siis see natuke piiras tuulekasutust. Kord oli tuul liiga tugev ja katsin lainetesse varustust ja ennast lõhkuma minna, kord jälle liiga tasane ja ei viitsinud niisama õõtsuda. Paaril korral sai kamad valmis sätitud ja merre veetud ja vahetult enne või kohe peale saades kukkus tuul ära :)

Aga mõõduka tuulega , kui mu laud hoo sisse saab, on ta üks maru kaaslane!

Kuna kevadel kannatasin päris tugevate, kuid lõpuks meie meditsiinile müstiliseks jäänud tervisehädade käes, siis otsustasin sel suvel ka oma jõudu tagasi hoida.

Praegu pole lumi veel maas ja vingemad surfisõbrad nagu Elena ja Ints käivad ikka veel sõitmas. Nii lahe!

Loodan talvel oma treeningud ja jõuvarud mõõdukad hoida ja kevadel jälle harjutama hakata. Kui enesetunne lubab, siis kasvõi iga tuulega :)