15.07.2014 Surfilaager Roostal 10-13.07.14. Vesi 7C, õhk 27C. Kuidas kamasid pakkides surfariks saamisele jälle lähemale sain :)

Surfilaagrit külastasin sel aastal esimest korda koos oma varustusega. Selleks, et varustus sinna saada oli vaja vaid osta auto ja siis veel sinna katusereelid ja pehmendused ja koormarihmad :D Kuna mul polnud õrna aimugi kamade katusele kinnitamise tehnikast, üritasin koormarihmadega ümber reelide ja surfilaua kaheksaid keerata, paraku jäi koormarihm lühikeseks ja üle ühe tiiru teha ei saanud. Purje, poomi ja masti pakkisin heaga autosse sisse ja võtsin laua ka kotsit välja, et kott liigset tuulehoogu alla ei võtaks.Lõpuks tuli mulle surfikast adminn Kätlin appi ja aitas koormarihmu reelide külge teipida, et laud vähegi kõvemini katuse külge saada :D Sõitsin ettevaatlikult Piritalt tööle ja hiljem koju, kus L. aitas mul oma pingutatava rihmaga lõpuks laua kõvasti reelide külge tõmmata.

Saatuse/juhuse tahtel oli mul suur au tõmmata vardasse surfilaagri lipp :) (Jube kahju, aga ma ei oska nimetada foto autorit. Kui autor selle siit kuidagi leidma peaks, siis ma lisaks nime hea meelega)

Roostal puhus pea iga päev. Kuigi tuul oli suht bagiline. Esimesel päeval sain paaril korral glissi ka, aga kuna bagi kadus sama ootamatult, kui tuli, siis kukkusin vette. Sain sellest päris paraja šhoki, sest vesi oli 7C ja mul oli suvekas seljas. Hing külmast kinni ronisin õhku ahmides lauale tagasi. Väga julgelt ennast enam vee kohale rippu ei lasknud, sest soov mitte vette kukkuda oli üsna motiveeriv. Tänu sellele õnnestusid ka paudid paremini kui kunagi varem.

Maatuul kogub hoogu

Mitmel korral olen nurisenud oma talveka üle, sest seda on nii raske selga ja seljast ära ventitada. Väsitab jubedalt ära ja vahest on tunne, et riidesse saades ei jaksagi enam merele minna. Lisaks sellele on kummidetailidele kukkumistest tekkinud üsna palju smaili-taolisi lõhesid, mis mulle alla vaadated vastu naeratavad ja seljal olevat lukku ei saa ma kunagi kõrvalise abita kinni. Ka pärast rendikalipso kasutamist Roostal olin juba valmis oma 5/4 talveka hukule määrama ja endale uut kalipsot valima, kui kolmanadal surfilaagri päeval selle siiski selga tõmbasin ja jäisesse vette sumasin. Päris ausalt mul oli sellega palju soojem kui mõnusalt selga veniva 5/3-ga. Harjutasin rahumeeli paute ja üldse ei kartnud vette kukkuda. Seega kohtuotsus on langetatud: mu vana hea kalipso jääb ellu ja jätkab minu teenistuses kuni lõpliku rebenemiseni kauges tulevikus :)

Laagriplats 

Surfilaagris käisin kuulamas SurfHundi ehk Epp Hundi koolitusi veestardist ja pautidest. Pärast veestardi loengut läksin kohe ka merele asja praktikas proovima. Alustasin puusadeni veest, siis nabani ja lõpuks sain hõljuma ja peale rinnuni veest. kuna vesi oli nii jäiselt külm, siis sügavamale enam proovima ei läinud, jään ootama soojema veega päevi. Jube lahe tunne on ikka küll, kui nii võimatuna näiva võttega hakkama saab. Laud ja puri on vaja lihtsalt saada tuulega õigesse suhtesse. Ja see saabki arvatavasti ülepea vees kõige raskemaks katsumuseks. Eriti, kui oled kukkunud nii et mast on siruli allatuult ja laud ennast ristivastupidi keeranud :D
Õhtul kuulasin ka paudi koolitust ja järgmisel hommikul proovisin järele. Tuult oli vähevõitu ja seegi oli maakas. Triivisin edasi tagasi püüdes kalda poole hoida ja ilusaid paute sooritada. Harjutame-harjutame veel :)

Kuna kätte oli jõudnud laagri viimane päev lasin kamadel tiba kuivada ja asusin kokku pakkima. Üritasin katusele jälle miskeid meeletuid süsteeme ehitada ja ka purje ja masti laua kõrvale kinnitada, aga koorem kiikus üles alla väiksemagi puudutuse peale. Eliko ja Helena suunasid mulle appi Indreku, kes hästi ei uskunud, et ma surfar võiksin olla :D Enivei tuleb välja et kamade katusele kinnitamine on nii iiizi. Ühele poole tuleb ümber reeli teha rihmaga aas, visata klamber üle kamade teisele poole(nii, et auto aknasse ei viska), kinnitada rihm reeli otsale, klamber kamade peale ja lihtsalt pingutada :D Voila, nii sai minust surfar!
Läksime kõik koos veel enne koju naasmist Österbysse tuult proovima. Minu jaoks täitsa uus spot. pole ka ime: olen käinud ainult Pirital, Püünsis ja Roostal. No okei, eelmisel suvel Hawaiil Waikiki beachil proovisin paar korda lainesurfi ka.

Österbys oli megasoe vesi, põhi madal, nagu vannis oleks  sõitnud. Esialgu nagu puhus ka, aga glissi ei saanud. Puri nimega 5,6 kippus väikeseks ka jääma selles tuules. Palju puhus? Ma ei tea.. Üldine sõidurütm oli selline natuke lubav kogu aeg.. et nagu hakkaks tasapisi minema, aga siis jälle kaob bagi ja ongi kõik.. Natuke nagu lada mootori moodi..

Paar korda kalda poole tagasi minnes komistasin kivi otsa. kukkusin selle peale kõmagi koos mastiga ninuli vööri peale. Uim ka nüüd tiba narmendab, aga pole hullu. Minusugune võhik seda sõidu ajal nii kui nii ei tunneta :D


Ah jaa.. Laagris võtsin osa ka SUPi rahvamaratonist. Mul pole õrna aimugi, mis mu aeg oli, aga vist lõpetasin kuskil kümnenda koha lähedal. Võistlejaid oli midagi 45. Distans võis olla 3-4 km vahel.

Foto autor peaks olema Laura Oks

Kuna laagris sain mitu päeva järjest harjutada ja üht-teist ikka õnnestus, siis andis see mulle tagasi hulga head motivatsiooni, mis vahepeal kaduma kippus. Olen seda natuke oma varustuse puudulikkuse süüks pannud. See varustus, mis mul on on muidugi suurepärane, aga kuna mul on ainult üks puri, siis see piirab päris palju tuulekasutust.
Üldiselt olid need väga mõnusad neli päeva täis värskendavat merevett, päikest ja toredaid sõpru. Põlesin küll ennast pärast jääsurfi soojendades päikese käes päris ära. Näolt koorub nüüd kogu "mask" maha ja huulel on vill. Aga nagu L. mind lohutas: nüüd saab mul jubehea jume olema ;)

Loodetavasti olen surfariks saamisele jälle mõne meetri lähemale saanud. Natuke ihkab hing juurde ühte suuremat ja ühte väiksemat purje. Ma kujutan ette, et 3,7 ja 7,9 võiks need olla?! Hakkab siis raha koguma!

Jutud sahtlis tolmukihi all

Avastasin, et olen vahepeal natuke juttu kirjutanud "sahtlisse" ja siia lehele ei olegi mu eelmise hooaja viimane postitus jõudnud.
Püüan ennast parandada ja kirjutada ka juba alanud hooajast ja sellest, millega ma tegelen siis, kui ma merele ei lähe. Kas siis puuduliku tuule tõttu või mõnel muul harva esineval põhjusel.

Pirita surfirand 27.06.12 õhtul. Käisin lihtsalt rattaga sõitmas ja pull-up´se harjutamas :)


Aga siin väike postitus eelmise aasta lõpust:

4.12.2013

Surfisuvi on minu jaoks ammu selja taga. Olin sel hooajal palju tagasihoidlikum merekülastaja, kui eelmisel aastal. Mitte küll selle pärast, et mu hoog raugenud oleks. Tahaks ikka väga merele ja harjutada ja saada päris surfariks :D

Sellest hooajast sõitisn päris oma varustusega ja kuna mul on ainult üks puri 5,6 ruutu, siis see natuke piiras tuulekasutust. Kord oli tuul liiga tugev ja katsin lainetesse varustust ja ennast lõhkuma minna, kord jälle liiga tasane ja ei viitsinud niisama õõtsuda. Paaril korral sai kamad valmis sätitud ja merre veetud ja vahetult enne või kohe peale saades kukkus tuul ära :)

Aga mõõduka tuulega , kui mu laud hoo sisse saab, on ta üks maru kaaslane!

Kuna kevadel kannatasin päris tugevate, kuid lõpuks meie meditsiinile müstiliseks jäänud tervisehädade käes, siis otsustasin sel suvel ka oma jõudu tagasi hoida.

Praegu pole lumi veel maas ja vingemad surfisõbrad nagu Elena ja Ints käivad ikka veel sõitmas. Nii lahe!

Loodan talvel oma treeningud ja jõuvarud mõõdukad hoida ja kevadel jälle harjutama hakata. Kui enesetunne lubab, siis kasvõi iga tuulega :)

Kaua tehtud kaunikene :)

11.06.2013

Läänekas 15knotsi, puri 5,6, laud 133l, peal vist peaaegu 3h

 

Sain prooviks RRD 360 laua, Icon purje.

Rigamine võttis jälle meeletu aja, aga probleem oli lihtsalt selles, et masti jalg oli mul liiga pikaks  sätitud ja purje pealetõmbamine tundus selle tõttu võimatu üritus. Probleemid lahendatud - merele.

Kasutasin vöötrapetsit, kuna teadjad soovitavad rohkem sellega sõita, et annab paremini liikuma.

Natuke läks aega enne, kui kaldast peale sain. See laud on nii kerge ja natuke on vaja harjutada tasakaalu mängimisega.

Peale saades pistsin esimsese jala kohe aasa. Natukese jaa pärast proovisin ka teisega: õnnestus. Vohooo! Esimene gliss trapetsis ja mõlemad jalad aasas!!! :D

 

Kahjuks jäin mõneks ajaks rannahoone alla tuuleauku ja lainetesse kinni. Mõtlesin, et seekord ei anna alla ja jalutamise asemel pean välja krüssama. Umbes tund aega hiljem see õnnesuts. Jõuvarud oli päris otsakorral ja andsin veel viimast, et kaldale õigesse kohta jõuda.

Veestarte ma kahjuks veel ei oska ja väiksemal laual lainetega tasakaalu hoida ja purje üles tõmmata on päris keeruline. Õnneks leidsin oma tasakaalupunkti üsna pea.

Vesi oli juba meeldivalt soe.

Viimase triibuga sain jälle kenasti jalad aasas glissi. Tegin sellega palju rõõmu endale ja tundub, et ka oma kallitele treeneritele Aivarile ja Eerikule :)

Paistab, et see varutus müüs ennast ise maha mulle ;)

Merel näeme! Raisk!

16.05.2013 Hooaja avapiddu minus eneses :)

Kirre 10-13 knotsi, puri 5,8, laud 180l, peal 1,5h

Pärast kosutavat talvepuhkust võttis purje rigamine omajagu aega. Eeriku abiga sain lõpuks ennast valmis ja merele minema.

Kuigi pelgasin väga, et olen talvega hirmus roostes ja alustan õppimist algusest, siis läks loodetust natuke paremini. Esimene kaldastart õnnestus, aga pudenesin maha, sest ei saanud ennast kohe tuules liikuma. Kui teise kaldastardi katsega peale ja liikuma sain, haakisin ennast kohe trapestisse: kiirus ei lasknud ennast kaua oodata ja esimene triip lõppes pool-glissiga :)

No see paut on ikka müstiline manööver minu jaoks ja ma olen selles suht kohmakas.. Vette kukkuda oli hirmus külm, vesi oli vist 4-5 kraadi. Kalipso oli ka tiba suur ja lasi meeldiva koguse jäävett mulle ihu ligi. Prr..

Sain natuke Intsu kamasid ka proovida (7,4, 133l). Selle varustusega on palju kergem sõita ja puri on ka hea kerge veest välja sikutada.

Veel mõnd kiiremat triipu lootes krüssasin mere poole, kui kuulsin selja taga kaatri mootori podinat. Kiikasin üle õla: oh, Urmas Niine! Võttis jala natuke värisema, kui Aegna Maratoni rekordimees selja taga sõitu jälgib. Niine õpetas, kuidas käsi poomil hoida, et paremini glissi saada :)

Tahaks juba natuke ikka oma varustust. Tundub, et see aitaks arengule rohkem kaasa..

24.10.2012 Home-office ehk raju Püünsis

Puri 4,0. laud 102l (!!!), tuul kuni 18m/s (!!!)

Oi, kui kaua pole korralikku tuult olnud.. Vaatamata tuulisele suvele on sügis olnud üsnagi vaikne. Treeninguid oleme sisustanud metsa- ja rannajooksudega ning ka saunast-merre ujumisega :)

Selle nädala algus andis lootust kolmapäevaseks sõidupäevaks. Plaan nägi ette Piritalt Püüsisse kolida. Seal on edela tuulega parem sõita ja suuri laineid ka ei teki.

Töölt tuli võtta home-office päev ja igaks juhuks ka läpakas kaasa pakkida.

Oleks tahtnud hirmsasti 5,1 purje võtta, aga noored olid need juba enda jaoks kaasa pakkinud. Võtsin 4-ja ruuduse.

Mulle meeldib, et kui Eerik kamasid soovitab, siis kaasneb sellega alati väljakutse. Seekord sain 102 liitrise laua. Siiani on 160l olnud väikseim, millega sõitnud olen.

Panin talvekalipso alla veel ka oma suveka. Kuna mu enda sussid on suht madalad, siis otsisin kuurist vähe kõrgemad ja paksemad. Sain kahest paarist ühe kokku :) Kindaid võtsin ka kaasa igaks juhuks kaks paari: kinnised sõrmikud ja avatud peopesaga labakud.

 Pakime-pakime

Püünsis selgus, et mu kaasavõetud masti osad ei sobi omavahel kokku. Sõitsime Eerikuga Piritale ja saime mulle korraliku masti. Ruttu tagasi. 20 min väärtusliku aja kadu..

Meie äraoleku ajal oli keegi tuuri pannud mu adapteri ja vesti. Adapterile leidsime õnneks asenduse.

See oli üks kiiremaid rigamisi, mis ma teinud olen, sest kihk merele saada kasvas iga hetkega. Ja teised olid ju juba peal :)

Sain kaldastardist lauale juba teisel või kolmandal proovimisel, aga sinna püsima ei jäänud. Algul vajus laua ahter kohe vee alla, vöör tõusis taevasse ja tagatipuks pööras laud ennast pahupidi :D

Järgnevatel katsetel proovisin jalad kohe aasa saada, aga pudenesin jälle maha. Vahepeal proovisin püsima jääda esimest jalga masti ette sättides, aga siis uppus vöör ära :) Ühtegi päris korralikku triipu ei saanudki.. Päris täpselt ei saanud aru ka, mis tegema peaks, et sõitma saada.

Püünsi põhi on hoopis teine, kui Pirital. Pirital on ainult liiv ja kivide ohtu pole. Püünsis on aga kivine ja vetikane põhi. Sügavamaks läheb ka kõvasti aeglasemalt, mis antud olukorras oli pigem plussiks. Vetikad tegid aga põhja libedaks ja vaheapl mässisid jalad ka kinni.

Vahepeal tuli Indrek ja võttis mu väikest lauda proovida. Ta on ikka päris osav: sai isegi paar triipu tehtud sellega. Ma proovisin vahepeal Indreku 5,8 purje ja 160l lauaga teha veestarti. Tuul puhus nii tugevalt purjesse, et tõstis mu lihtsalt veest välja ja lennutas teisele poole purje. Indrek soovitas jalgadega rohkem lauda suruda, et püsima jääda ja liikuma saada. See soovitus mõjus hästi. Sain juba paremini peale ja natuke liikuma ka. Käed hakkasid ainult ära väsima. Jõuvarude lõppemise tõttu sain veel mitu korralikku body-dag´i: puri tõstis mu veest välja ja mina lohisesin kõhuli järgi.

Indrek ja Aili said küll triibutada ja lõpuks sai ühe pikema triibu ka Kadi-Ann.

Meie noorte-trenn oli juba maha läinud ja pakkis kamasid kokku. Nad ei saanud ka vist kuidagi sõitma ja minu meelest ei proovinud nad ka eriti starte teha. Aga no see tuul paugutas ka päris hirmutavalt ju.. Et neid mitte kaldale külmetama jätta, läksime ka meie maha, kuigi nii fun oli ja oleks tahnud veel vees olla. Täitsa soe oli double-kalipsoga. Kuna kindad läksid vett täis ja väsitasid käsi, siis krõpsutasin need ka mingil hetkel poomi külge. Kätele sai  kinnasteta kohe parema tunnetuse.

Välja minnes hakkas küll kohe külm. Pakkisime asjad kokku ja kiirustasime Piritale sauna ja sööma. Ja muidugi kohustusliku ujumise meres tegime ka :) Pöörfi päev!

Üldse ei taha ju, et see suvi otsa saaks :D

Aga järgmisel päeval tuli esimene lumi.

8.10 Aloha!

Igati romantiline ilm: no-wind, some-wind, rain-sun.

Käisin sup´iga mööda rannaäärt sõitmas ja nägin näkki!

4.10 Nightsurf

Tundus, nagu väga ei puhukski. Aga kui on maatuul, siis ongi natuke raskem tunde järgi selle tugevust hinnata, sest kaldasse ei teki minu lemmikuid - laineid, mis üldjuhul ära ehmatavad ja suunavad väiksemat purje valima.

Tahtsin võtta 6,5 ruuduse purje, aga treener Aivar arvas, et puhub piisavalt, et minna 5,8-ga. Viisin selle isegi juba randa, kuid oma sisetunnet usaldades ja Indrekul ennast julgustada lastes tõin ikkagi 6,5-se, laud 180.

Tuul kukkuski vähemaks ja sain mõnusalt trapetsis tiksuda.

Maatuul hoiab mere enamasti sellise mõnusa flätina ja väga hea on trapetsis sõitmist harjutada. Enam ei kujutaks ettegi lihtsalt käte peal sõitmist. Nii mugav on ennast kinni haakida ja kehaga purje üleval hoida. Siiani olen harjutanud istetrapetsitega, aga nüüd võtsin vöö oma. Pisut oli harjumatu ja ebamugav. Tõmbasin selle küll kõvasti ümber piha, aga ikkagi kippus konks kuskile rindade vahele ronima. Ju ma jälle sättisin kuskil midagi valele kõrgusele..

Libisesin Indreku sabas Tallinna Reisisadama suunas, sest sealpool olid natuke paremad puhangud. Edasi tagasi triibutades saime lõpuks Indrekuga kokku. Tal on ilus uus 7,4-ne puri :), sõitis 160l formula lauaga. Indrek pakkus oma kamasid proovida ja otseloomulikult ei saanud ma keelduda :) See puri oli nii mõnus ja kerge, et isegi käte peal sõitmine polnud raske. Pauti ja halssi oli ka nii mõnus harjutada.

Kuna tuul oli suht tasane ja hakkas ka hämaraks minema, siis otsustasime kalda poole liikuma hakata. Indrek jättis oma kamad rahulikult minu käsutusse ja sõitis minu omadega ees ära.

Tuul puhus täpselt muuli nurgast, kuhu mul oli vaja jõuda. Ma sõitsin formula lauaga(millel pole ju sverti) esimest korda ja ei osanud arvatagai, et kaldale jõudmine nii pikaks protsessiks kujuneb. Millegi pärast jõudsin kaldale lähemale alles pärast Pirita rannahoonet ja edasi tagasi triibutades jõudsin muuli nurgale heal juhul 10-15m lähemale. Merele ja tagasi sõitmine võttis omajagu aega, sest tuul oli ja siis ei olnud ka. Läks juba nii pimedaks, et laua ninast ma kaugemale ei näinud. Käed külmusid poomi külge rõngaks ja kui puri hakkas käest vajuma, siis haarata ma seda kuskilt ei suutnud. Kukkusin vette ka veel paar korda. Et vähegi oma tuju üleval hoida ja külma ning "kõht on nii tühi" mõtted eemale peletada nautisin hoopis seda ilusat romantilist valgusemängu, mida kallas pakkus. Linnatuled olid nii ilusad jõululised :)
Merelt maale tänu linnavalgusele näeb, aga maalt merele on ainult pimedus. Seda poleks küll tahtnud, et treenerid minu pärast kaatri peaksid välja tooma. Tegelikult oli ju minuga kõik korras :)

Lõpuks loobusin oma romantilisest night-surfist ja ronisin rannahoone juures laua pealt maha ja hakkasin mööda kaldaäärt puusadeni vees koos kamadega kõndima. Mõtlesin, et saab vähemalt sooja. Natukese aja pärast märkas mind ka Indrek, kes kaldaääres jalutas ja mind otsis. Ta aitas mu kenasti kaldale. Nad olid ikka üritanud mind binokliga jälgida selles pimeduses.

Eerik: "Noh, tegid night-surfi v?" :D

Tunnistasin üles, et tegelikult tahtsin ma Indreku purjega põgeneda.

Kõik surfarid, kes õhtul veel surfikas viibisid olid juba kenasti informeeritud minu seiklusest. Sauna minnes ootas mind ees kolm rõõmsat nägu: "Sina olidki kadunud?" "Oli ju ilus neid tulesid vaadata sealt mere pealt! Ma tean, ma olen ka nii pimeda peale jäänud."

 

Pilt on illustratiivne.
Nii valge tegelikult ei olnud :)