19.09 Mereteraapia

Ravil olla tähendab minu jaoks mõnusat mereteraapiat. Puhus kuni 4,6m/s, võtsin oma haige käe pärast väiksema purje 5,1 ja laua 190l :)

Kuna see trapetsis ei lasknud olla, siis vahetasin 5,8 vastu. Tuul oli väga tasane ja oli kihk isegi 6,5 järele minna, aga pidasin paremaks oma kätt hoida. 6,5-se purjega pole ma veel tegelikult kordagi sõitnud ka.

Oma halssidega olen enam-vähem rahul. Saaks neid nüüd suurema tuulega ka kenasti lõpuni tehtud. Aga see paut.. Või see, mida mina seal vastutuult teen.. Ma ei tea, kas seda võib paut´iks nimetada..

 

Mässamist oli vähe ja külm hakkas. Prr... sauna!

Surfikas on ikka veel tunda suve lõhna. Kolmapäeval on meil kinoõhtud :)

17.09 puri 5,8, laud fanatic 180l

Tuul ja puri minu jaoks natuke ülejõu.

Väga palju valusaid katapulte. Sain peavalu ja kerge õlavigastuse.

Purje liistud, mis ühel hetkel enam üle masti ei käinud, andsid märku, et pingutusest on midagi lahti tulnud. Libisesin vaikselt kaldale ja lõpetasin päeva.

Lahti tulnud puri päästis mind ennast veel vigastamast, sest külmas vees ei saanud ma tegelikust käevalust veel aru..

Ravil.

 

Häpi! 14.09 puri 5,1, laud Fanatic 180l

Kui vähegi puhub, siis üritan saada enda kasutusse väiksemiad laudu. Mis minu mõistes tähendab alla 200 l :D

Fanatic 180 ja 190 on praegu mu  lemmikud. Lähevad kergesti käima ja veits lendutõusmise tunnet tekitavad ka.

Reede õhtul harjutasin trapetsis sõitmist. Olen seda suurema tuulega siiamaani peljanud, aga sel korral olid tuul ja puri minu jaoks kuidagi heas suhtes. Sain vabalt ennast trapetsisse lasta ja ühtegi väga hullu katapulti ka ei saanud.

Olen ennast mitmel korral psühholoogiliselt ka ette valmistanud selleks, et mis saab siis, kui ma kukun ja jään trapetsisse purje alla kinni. Alguses tundus mõtegi sellest hirmutav. Kellegi tuttav oli taolise õnnetu kukkumise tõttu isegi surfamise lõpetanud..

Siiamaani olen siiski edasi surfanud. Tuleb ennast trapetsist lahti hakkida ja purje alt välja ujuda. No ja see on ju põhjimõtteliselt ainuke loogiline lahenus..

 

Mõnus flät oli. Puhus kenasti. Sõitsin pimedani.

Sain trpetis sõites glissi ja ühe jala aasa. Juhuu! Nii häpi!

 

9.09 Pühapäevane chill..

Ilusa pühapäeva auks otsustasin teha mõnusa merepealse chilli..

Chilli ma ei saanud sel päeval, küll aga palju uusi kogemusi tuules ja lainetes.

Arvestades tuule tugevust, oli surfareid vähevõitu (kõik Püünsis). Ühtegi trennikaaslast ka ei olnud. Mulle on merel meeldinud kõigi muude asjaolude juures ka see, et oled seal justkui omaette, kuulad tuult ja pole sellist üleliigset "taustajutuvada". Nüüd selgus aga tõsiasi, et ilma trennikaaslasteta on päris kõhe olla. Kui omad on läheduses on kindlam olla.

Alustasin 5,1 purjega ja Fanatic 180l lauaga. Üsna kiirelt sai selgeks, et 4,5 on ka hea puri: vahetus.

Lained olid mõnusad suured. Väga kaua ma laual püsida ei suutnud, tuul ja lained olid minu oskustest üle. Aga ma ei pannud neile seda üldse pahaks :)

Kuna sügise lähenedes lähevad tuuled aina tugevamaks, siis ei kujuta ma küll ette, et tuule ja lainemöllus otsast veel masti üles jaksan tõmmata. Sel päeval leidsingi hea võimaluse vette kukkudes veestarte harjutada. Varbad ulatusid küll vaevu põhja, aga lugesin sooritused ikkagi veestartideks, mitte enam kaldastardiks. Iseenesest hea meel oli selle üle, et need üldse nii sügavas vees õnnestusid. Veel kuu aega tagasi ei saanud ma hästi isegi põlvekõrguses vees peale.

Ekstreemspordi ohtlikkusest sain ka mitmel kooral aimu. Näiteks viis laine mul kamad käest u 20m kalda poole. Mis seal ikka, tuleb ju kiirelt järele ujuda. Kui vest seljas on, siis pole seda sugugi nii lihtne kiirest teha. Uued lained uhusid minust üle ja jõin vist päris korraliku koguse merevett ära. Kamad seilasid aga aina kalda poole. Kuulsin selja tagant kerget kohinat ja kui üle õla vaatasin, nägin ainult valget vahtu tulemas. Tõmbasin kopsud õhku täis ja ootasin kuni laine oli minust üle käinud.

Ükskõik kui palju ma sellistel hetkedel ka jonnida ei tahaks ikka on mu sees miski pisike hääl, mis ütleb, et Mari sa saad hakkama! :)

Uuel katsel mere poole minna jäin ise kamade ja kalda vahele. Laine võttis mu kamad kenasti enda kanda ja uhtis need üle minu. Uim käis vee all mu silme eest läbi. Tõrjusin seda vist käega eemale, sest hiljem avastasin peopesast lõikehaava.

Kui kaldalt laineid imetleda, siis ei tundu need üldse nii suured ja hirmutavad. Surfi-filmides on ju palju suuremad. Aga kui reaalseslt seal sees olla, siis muutub kõik palju põnevamaks :)

Puhkuselt tagasi

Kaks nädalalt surfivaba elu möödusid Pühajärve ääres tuuleolusid hinnates. Iga tuulepuang pani kõrvu kikitama ja tõmbas pilgu järve poole :) Ma arvan et mõnipäev oleks saanud isegi paar triipu teha.. Windguru ei hakanud meelte rahu säilitamiseks vahepeal isegi piiluma.

Tuuleinfot olen siiani jälginud windgurust. Sõber Vahur soovitas veel surf.paper.ee. Mõned varesejalad on mul veel märkmepaberile soditud, aga mis lehed need konkreetselt on, seda ma ei tea.

Seda lehte olen ka sirvinud http://wiki.surf.ee/ , et ennast natuke harida :D Ja korraliku õpilasena tuleb ikka kuulata seda ka mida vanad surfihaid räägivad ja soovitavad.

6.09 - puri 3,5/vahetus 5,1, laud 220l ( ma arvan), tuul 20 knotsi?

Piritale jõudes tundus tuul nii tugev, et külg ees liikudes sai paremini läbi murda.

Kuna kaks nädalalt polnud üldse sõita saanud, siis natuke isegi pelgasin peale minna. Endal olid kõhus sellised "surfiliblikad". Need on samasugused liblikad, mis lendavad siis, kui inimene on armunud. Varem on need ilmunud iga esimese lumega ja siis ka, kui lähen mäele hooaja esimest sõitu tegema.

Otsisin kuurist võimalikult väikest purje. Midagi väga valida ei olnudki, sest kuur oli suht tühi. Sain 3,5-se.

Selle purje peale tõmbamisega on mul ikka raskusi. Kuigi käe ümbermõõt on tublisti kasvanud, siis naisejõud on mul ikkagi. Õnneks on surfika hoovil alati meeldivaid dzentelmane :)

Suvekalipsoga on nüüdseks ühel pool. Isegi mask tuleb juba pähe tõmmata ja susse kannan ka hea meelega, et vees kauem vastu pidada.

Lainetes kaldastarte teha on omajagu keeruline. Aga kui tuul on meeldivalt tugev, siis saab kahe laine vahepeal kiirelt tegutsedes ikkagi kenasti peale. Kohe oli tunda, et 3,5 puri on liiga vähe.

Lainetest läbi krüssamine ei tulnud hästi välja: sõitsin lihtsalt mööda kaldaäärt edasi-tagasi. Vahepeal vahetasin kamad surfisõbrannaga ära. Sain vastu 5,1- se purje ja Mistral Prodigy 220-se laua, millega sõitmine ei ole just mu lemmik. Aga puri andis selle eest hoopis teise feelingu. Laintes mässata sai ka nüüd hoopis rohkem. Jõud hakkas ka otsa saama. Aga need vähesed hetked laua peal olid väga nauditavad.

Paar valusat kukkumis ja mastiga pähe nii, et hambad plagisesid ei jäänud mind õnneks tüütu valu näol segama. Ja vesi oli nii mõnus soe :)

Iga päev puhub uue jõuga, sügis läheneb. Selleks oleme ju terve suve valmistunud! :)

14-15.08 Tehnikatunnid

15.08 - puri 5,8, laud Fanatic 190l, tuul - oli ja siis ei olnud enam

 

Trenni alguses tegime kiire maratoni Kuuli Munani. Läbisime selle oluliselt kiiremini kui ma seda Aegna Maratonil tegin :D Juhhu! Edusammud!

Tagasi tulles sattusime purjetajate kolmapäevase võistluse keskele. Lasime nad kenasti läbi :)

 

Olin juba peaaaegu kodusel playgroundil tagasi, kui üks väike jaht mu selja tagant tuli: "Lase jalga siit oma lauaga! Mujal pole sõita v!"

Vaatasin paar korda üle õla, sest see, mida kuulsin tundus nii uskumatu.. Varem purjetajate teedega ristudes on olnud väga meeldivad kokkupuuted. enamasti nad lehvitavad ja ütlevad "tere". Võik kui ma olen ametis purje veest välja tõmbamisega, siis hüüavad "heia-heia".

WTF! see nüüd oli?!

Mu õrn hing sai muidugi haavata sellest seigast.. Sõitisn trennikaaslaste toetust otsima :)

Õnneks läks see tuju kiirelt üle ja jätkasin pöörete harjutamisega.

 

Rand on sel nädalal mingeid millimallikaid täis. Esimest korda elus näen neid. Ma ei saa aru, mis neil lahti on. Nad vist ei ela.. Kahju! Nad on nii nunnud.

 

10-12.08 Hiiu Surfilaager

Hiiu Surfilaager õnnestus ühildada Suusakooli suvise jalgrattatripiga.

Autod jäid Rohuküla sadamasse ja praamile ja sealt edasi  liikusime ratastega. Suht esimene rattamatk minu jaoks.

Algul oli plaan küll sõita esimeseks ööks Kassarile, aga kuna meie seas leidus surfifänne, kes suutsid ka ülejäänud seltskonda mõjutada, siis sõitsime otse läbi Kärdla Randmäe puhketallu, surfika toimumispaika. Jõudsime kohale pimedas: telgid üles ja natuke sai bailatatud.

Järgmisel hommikul ärkasin 11 paiku ja hakkasin otsima infot peagi algava Bacardy Fun võistluse kohta. Kuna rattale tuli pakkida võimalikult vähe asju, siis polnud mul isegi kalipsot kaasas. Leidisn üles treener Aivari, kes meie noortetrenniga kohal oli ja ka võistluseks valmistus. Aga meie omadel polnud ka varustust just üleliia kaasa võetud.

Võistluse korraldaja suunas mu Surfikooli Kristjani juurde, kes kenasti mulle kalipso ja vajaliku varustuse leidis. Puri oli 5-ne, aga 5,3-st suuremat tal polnudki. Tuul käis puhanguti ja ma ei teadnud, kas olekski suuremat vaja.. Laud oli silma ja tunde järgi alla 200l..

 

Enne võitslust läksin paarile proovitriibule. Natuke kõhe on ikka uues kohas sõita. Kuigi kipprite koosolekul tuli jutuks, et kivisid ei ole. Kuna tuul käis vahelduvate puhangutena, siis pudenesin paar korda laua pealt maha. Kord oli tuul ja siis järsku enam polnud :D

Pöördeid tehes avastasin, et purjel olevad liistud ei taha hästi üle masti käia ja poomist saputades kukkusin pigem vette kui sain liistud õigele poole. Tsekkisin, kas puri on ikka korralikult peale tõmmatud, aga oli..

 

Võistlusrada koosnes kahest poist, mille vahel tuli sõita slaalomit kaks korda. Pärast esimest finišeerijat oli aega 15 min lõpetada. Vastasel korral sinu aega ei pandud kirja.

Esimene strat peatati. arvatavasti tuule pärast. Mina olin nii kui nii alles eemal ja cruiisisin tasapisi stardi poole :D Jäin ka teise starti hiljaks, kuid läksin ikkagi rajale ja sõitsin selle korralikult kaks korda läbi. Paarkümment meetrit enne finišiala kukkus tuul ära ja midagi polnud teha.. edasi lihtsalt ei liikunud. Kaater sõitis ülemist poid sättima ja mina passisin kohapeal suht nõutult. Teised võistlejad istusid laudadel ja ka ootasid..

Kui tuul taas puhuma hakkas, sõitsin ikkagi lõpuni :) Aega muidugi kirja ei saanud.

Kolmandas stardis sain enam vähem ilusti minema, aga jäin teistest kohe jälle maha. Küllap on mu oskused ikka suht toored ja puri tundus ka tiba väike olevat. Väga kummaline tuul oli: poide juures, kus oli vaja halss teha puhus suht korralikult ja tuul kippus purje käest rebima ja vahepealne sirge osa, kui tahaks kiirust saada, oli vagase tuulega. Käisid ka puhangud, milleks tuli iga hetk valmis olla ja poomist püsivalt ja tugevalt kinni hoida. 

Finiši lipp tõmmati jälle vahetult enne mind maha ja olin kindel, et mu aeg jäi lugemata. Suht kurb hakkas.. Sõitsin ära kaldale ise mõtlesin veel, et "fun my ass" :D

Mõned stardid anti veel, aga toimus ainult üks sõit. Tuul vajus ära.. Ka õhtul ei olnud enam sõite, sest tuul jättis meid jäädavalt.

Väike sup'i programm tiigi peal.

 

 

Päikseloojanguks sättisime ennast randa. Lihtsalt nii ilus oli seal

Pärast päikseloojangut hakkas baila. Ülimõnus..

(Psst..Kõige Suurem VändaGängster elab tegelikult Hiiumaal)

 

Pimedas aurava tiigi peal tehti autotuledes paar wake-sõitu üle hüppe. Vints ei olnud just kõige tugevama tõmbejõuga ja hüppajad kukkusid lihtsalt hüppe servalt kõhuli vette :D

Baila..

Ja see varahommikune jahe muru..

uni..