Puhkuselt tagasi

Kaks nädalalt surfivaba elu möödusid Pühajärve ääres tuuleolusid hinnates. Iga tuulepuang pani kõrvu kikitama ja tõmbas pilgu järve poole :) Ma arvan et mõnipäev oleks saanud isegi paar triipu teha.. Windguru ei hakanud meelte rahu säilitamiseks vahepeal isegi piiluma.

Tuuleinfot olen siiani jälginud windgurust. Sõber Vahur soovitas veel surf.paper.ee. Mõned varesejalad on mul veel märkmepaberile soditud, aga mis lehed need konkreetselt on, seda ma ei tea.

Seda lehte olen ka sirvinud http://wiki.surf.ee/ , et ennast natuke harida :D Ja korraliku õpilasena tuleb ikka kuulata seda ka mida vanad surfihaid räägivad ja soovitavad.

6.09 - puri 3,5/vahetus 5,1, laud 220l ( ma arvan), tuul 20 knotsi?

Piritale jõudes tundus tuul nii tugev, et külg ees liikudes sai paremini läbi murda.

Kuna kaks nädalalt polnud üldse sõita saanud, siis natuke isegi pelgasin peale minna. Endal olid kõhus sellised "surfiliblikad". Need on samasugused liblikad, mis lendavad siis, kui inimene on armunud. Varem on need ilmunud iga esimese lumega ja siis ka, kui lähen mäele hooaja esimest sõitu tegema.

Otsisin kuurist võimalikult väikest purje. Midagi väga valida ei olnudki, sest kuur oli suht tühi. Sain 3,5-se.

Selle purje peale tõmbamisega on mul ikka raskusi. Kuigi käe ümbermõõt on tublisti kasvanud, siis naisejõud on mul ikkagi. Õnneks on surfika hoovil alati meeldivaid dzentelmane :)

Suvekalipsoga on nüüdseks ühel pool. Isegi mask tuleb juba pähe tõmmata ja susse kannan ka hea meelega, et vees kauem vastu pidada.

Lainetes kaldastarte teha on omajagu keeruline. Aga kui tuul on meeldivalt tugev, siis saab kahe laine vahepeal kiirelt tegutsedes ikkagi kenasti peale. Kohe oli tunda, et 3,5 puri on liiga vähe.

Lainetest läbi krüssamine ei tulnud hästi välja: sõitsin lihtsalt mööda kaldaäärt edasi-tagasi. Vahepeal vahetasin kamad surfisõbrannaga ära. Sain vastu 5,1- se purje ja Mistral Prodigy 220-se laua, millega sõitmine ei ole just mu lemmik. Aga puri andis selle eest hoopis teise feelingu. Laintes mässata sai ka nüüd hoopis rohkem. Jõud hakkas ka otsa saama. Aga need vähesed hetked laua peal olid väga nauditavad.

Paar valusat kukkumis ja mastiga pähe nii, et hambad plagisesid ei jäänud mind õnneks tüütu valu näol segama. Ja vesi oli nii mõnus soe :)

Iga päev puhub uue jõuga, sügis läheneb. Selleks oleme ju terve suve valmistunud! :)