9.09 Pühapäevane chill..

Ilusa pühapäeva auks otsustasin teha mõnusa merepealse chilli..

Chilli ma ei saanud sel päeval, küll aga palju uusi kogemusi tuules ja lainetes.

Arvestades tuule tugevust, oli surfareid vähevõitu (kõik Püünsis). Ühtegi trennikaaslast ka ei olnud. Mulle on merel meeldinud kõigi muude asjaolude juures ka see, et oled seal justkui omaette, kuulad tuult ja pole sellist üleliigset "taustajutuvada". Nüüd selgus aga tõsiasi, et ilma trennikaaslasteta on päris kõhe olla. Kui omad on läheduses on kindlam olla.

Alustasin 5,1 purjega ja Fanatic 180l lauaga. Üsna kiirelt sai selgeks, et 4,5 on ka hea puri: vahetus.

Lained olid mõnusad suured. Väga kaua ma laual püsida ei suutnud, tuul ja lained olid minu oskustest üle. Aga ma ei pannud neile seda üldse pahaks :)

Kuna sügise lähenedes lähevad tuuled aina tugevamaks, siis ei kujuta ma küll ette, et tuule ja lainemöllus otsast veel masti üles jaksan tõmmata. Sel päeval leidsingi hea võimaluse vette kukkudes veestarte harjutada. Varbad ulatusid küll vaevu põhja, aga lugesin sooritused ikkagi veestartideks, mitte enam kaldastardiks. Iseenesest hea meel oli selle üle, et need üldse nii sügavas vees õnnestusid. Veel kuu aega tagasi ei saanud ma hästi isegi põlvekõrguses vees peale.

Ekstreemspordi ohtlikkusest sain ka mitmel kooral aimu. Näiteks viis laine mul kamad käest u 20m kalda poole. Mis seal ikka, tuleb ju kiirelt järele ujuda. Kui vest seljas on, siis pole seda sugugi nii lihtne kiirest teha. Uued lained uhusid minust üle ja jõin vist päris korraliku koguse merevett ära. Kamad seilasid aga aina kalda poole. Kuulsin selja tagant kerget kohinat ja kui üle õla vaatasin, nägin ainult valget vahtu tulemas. Tõmbasin kopsud õhku täis ja ootasin kuni laine oli minust üle käinud.

Ükskõik kui palju ma sellistel hetkedel ka jonnida ei tahaks ikka on mu sees miski pisike hääl, mis ütleb, et Mari sa saad hakkama! :)

Uuel katsel mere poole minna jäin ise kamade ja kalda vahele. Laine võttis mu kamad kenasti enda kanda ja uhtis need üle minu. Uim käis vee all mu silme eest läbi. Tõrjusin seda vist käega eemale, sest hiljem avastasin peopesast lõikehaava.

Kui kaldalt laineid imetleda, siis ei tundu need üldse nii suured ja hirmutavad. Surfi-filmides on ju palju suuremad. Aga kui reaalseslt seal sees olla, siis muutub kõik palju põnevamaks :)