7.08
Laine on ikka Kai sõber olnud :)
Selleks päevaks muutus Pirita Hawaiiks. Selliseid suuremaid laineid olin kohanud ka oma esimestes treeningutes. Siiani on need olnud mu raskeidmad tunnid. Isegi kui mul õnnestus kaldal murduvatest lainetes mere poole krüssata, siis tagasi ma ei saanud. Mere poolt tulevad lained pühkisid mu igal korral laua pealt minema. Järgnes walk of shame. Aga treener Eerik lohutas, et lainetes ongi keeruline :)
Sain ilusasti kaldastardiga hakkama. Natuke pusisin ehk alguses.. Mõni hetk hiljem krüssasin läbi lainete mere poole ja oh kui fun see oli. Vahepal tekkis selline tunne, et tahaks kohe üle laine hüpata, aga oskustest jäi siiski puudu :D Tagasi oli veel lahedam sõita: laud läks glissi ja kiirus oli minu jaoks ülisuur. Juhuu!
Mere poole sõitmiseks tegin kaldas halssi, aga oli suht kindel, et tuul rebib purje käest. Suur oli mu üllatus, kui poomi kindlat teiselt poolt kätte sain. Vau! Kas varsti võin seda jibe´ks nimetada?! Kuna olin sellest õnnestumisest suht üllatunud, siis proovisin nüüd kiiresti edasi liikuda, et mitte ennast vette kukkumise ootuses lõdvaks lasta ja laualt maha vajuda.
Üks halss õnnesus mul sel õhtul veel, aga enamus kordadel kaotasin oma purje siiski tuule jõule.
Niimoodi edasi-tagasi triibutades nägin enda kõrval lohelauda ulpimas. Püüdsin selle kinni ja hakkasin pilguga lauata lohemeest otsima. Leidsin, umbes 30-40 m endast eemal, natukene ülestuult! Tüüp seikles kalda poole. Tõstsin laua kõrgele üles, et ta seda näeks, aga suht tulutult. Lained paiskasid mind koos kogu varustusega kalda poole. Püüdsin hoida purje, et see kuidagi lainemöllus viga ei saaks. Lohemees tippis nüüd juba pisikeste sammudega mööda kaldaäärt surfihoone poole. Hüüdsin teda, aga laintekohin oli minust üle.
Mõtlesin, mis edasi teha.. Kamadega seal lainetes passida oli suht üle jõu käiv ja ohtlik nii varustusele kui ka mulle. Lohelauda ju merre tagasi ka ei viska.. Kaldale vedelema jätta oleks ka mage olnud. Olin Pirita rannahoonest tiba Viimsi poole liikunud ja kogu kama vedamine mööda vett kõlaks nagu walk of shame :D Nii osav ma ka ei ole, et lisaks oma kamadele veel ka lohelauaga tagasi surfata.
Panin lohelaua oma laua peale ja selle peale veel purje ja hakkasin jalutama.. Päris keeruline oli kohati. Lained ajasid mind kalda poole ja tuul tahtis vahepeal purje ka keerutama hakata. Kõva kõnnitrenn kestis 15-20 min.
Selleks ajaks, kui jõudsin muuli nurka, oli lohemees võtnud juba uue laua ja tiirutas nüüd seal kohas, kus ta esimese laua kaotas. Kuna keegi rannas olevatest lohetajatest, ei teadnud midagi laua kadumisest, siis panin selle rannavalve putka najale ja läksin veel paarile triibule.
Olin oma varba sverdiga mängides päris valusalt ära löönud ja see oli nüüd lillakaks muutunud ja paiste läinud. Valu ajas mu mõne aja pärast taas kaldale, sest tekkis pisike kahtlus luumõra suhtes.
Aftersurf koosnes sel korral saunast, väikesest õllest, grillilõhnast ja Olümpiast. Kanter heitis pronksti! Jee!
Natukene väsinud lained enne päikese loojangut
8.08 tehnikatund
Puri - 4,5, Laud -Fanatic 190l, tuul kukkus ära
Peale minnes oli peaaegu nagu eelmine päev, aga tuul hakkaks kohe kukkuma.
Kuna väiksemat purje on kergem keerutada, siis otsustasin siiski seda suurema vastu mitte välja vahetada ja harjutasin hoopis tehnikat: halssi ja pauti.
Vaheapeal 10-12.08 oli Hiiu Surfilaager :)
No comments:
Post a Comment